Venemaa väljatõrjumine laialdaselt kasutatavast finantstehingute süsteemist SWIFT on vaatamata varasematele katsetele see välistada.
Kuna Moskva jätkab sissetungi Ukrainasse, satuvad lääneriigid üha suurema surve alla äärmuslike meetmetega, mis sunniksid Kremli leppima relvarahuga ja peatama vägivalla.
EL-i liidrid on juba heaks kiitnud kaks sanktsioonivooru, mis on suunatud Venemaa finants-, energeetika- ja transpordisektorile, karmistavad ekspordikontrolli, sealhulgas pooljuhtide osas, ning piiravad viisade väljastamist. Karistused hõlmavad ka reisikeeldu ja varade külmutamist President Putini sisering.
Üheskoos on bloki eesmärk halvata vähemalt 70% Venemaa pangandussüsteemist, et ära lõigata sissetungi rahastamiseks vajalikud vahendid.
“Massiivsete ja raskete tagajärgedega sanktsioonide teine laine lepiti eile õhtul poliitiliselt kokku,” ütles Euroopa Ülemkogu president Charles Michel. “Edasine pakett on kiiremas korras ettevalmistamisel.”
Kuid Kremlit ei heiduta sanktsioonide ähvardused, mida EL kehtestab koostöös USA, Ühendkuningriigi, Norra, Kanada, Jaapani ja Austraaliaga.
Kõik pilgud on nüüd suunatud SWIFTmida peetakse viimaseks abinõuks, dramaatiliseks meetmeks Moskva meelsuse muutmiseks.
EL-i välisministrid lendasid reedel Brüsselisse, et viimistleda uus sanktsioonide parv ning arutada kolmandat sanktsioonipaketti, milles maksesüsteem on taas laual.
“Paljud riigid tahavad minna täna kokkulepitust kaugemale,” ütles Iirimaa välisminister Simon Coveney enne ministrite kohtumisele suundumist Euronewsile.
“Ma saan aru, et on olemas juba kolmas sanktsioonide pakett, mis sisaldab [SWIFT] süsteem, mis võib lähipäevil läbi saada,” lisas ta.
Pariisist pärit Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ei välistanud seda kategooriliselt.
“See on viimane abinõu, SWIFT, kuid see on üks võimalustest, mis jääb lauale,” ta rääkis reporterid.
Iirimaa, Belgia ja Hollandi peaministrid on varem kutsunud EL-i üles reageerima ambitsioonikamalt ning kaaluma tõsiselt Venemaa väljaarvamist SWIFTist.
Arvatakse, et sammu toetavad ka Poola, Läti, Leedu ja Eesti, kuid muret on väljendanud Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Küpros, mõistab Euronews.
EL-i sanktsioonid tuleb ühehäälselt heaks kiita ja need nõuavad rohelist tuld 27 liikmesriigilt.
“On võimalus, et mõned liikmesriigid ei pidanud seda praeguses etapis mõistlikuks teha, kuid see on endiselt selge,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans Euronewsile.
“Me peaksime olema väga selged, et me ei hoidu juhtunut arvesse võttes kõige karmimatest sanktsioonidest: Euroopas käib sõda.”
Samal ajal jätkavad Ukraina ametnikud survet, et blokk muudaks sõnad tegudeks.
“KEELDAGE VENEMAA SWIFTIST ja visake see kõikjalt välja,” kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris kirglikus palves.
Ta hiljem säutsus Itaalia oli talle “kinnitanud”, et toetab SWIFT-i keeldu.
Miks on SWIFT nii oluline?
Ülemaailmse pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing (SWIFT) on kõrge turvalisusega ettevõte vahendussüsteem mis võimaldab pankadel ja asutustel üle maailma teha omavahel finantstehinguid ehk tavalisi makseid.
Süsteem asutati 1973. aastal ja selle peakontor asub Belgias La Hupes. Täna ühendab SWIFT enam kui 11 000 finantsasutust enam kui 200 maakonnas ja territooriumil, muutes selle meie globaliseerunud ja kiire tempoga majanduse oluliseks osaks.
Oluline on, et EL-i liikmesriigid kasutavad SWIFTi Venemaa gaasi ja nafta eest tasumiseks – kaks ressurssi, mis moodustavad Venemaa majanduse selgroo.
Kuna EL on Venemaa energiaklient number üks, nõuavad paljud praegu riigi väljaarvamist SWIFTist, et jätta Moskva ilma hädavajalikest rahalistest vahenditest, et toetada käimasolevat sissetungi Ukrainasse.
“Kui Venemaa ei saa enam rahvusvahelises finantssüsteemis aktiivselt osaleda, on sellel suur mõju,” ütles Euroopa poliitikakeskuse (EPC) tegevjuht Fabian Zuleeg Euronewsile.
“See teeb Venemaal finantsasutuste juhtimise väga keeruliseks ja lõikab väga tõhusalt ära välisrahanduse. Nii et ma arvan, et see on samm, mis oleks aidanud.”
Kuid liikumine on riskantne. Täielik SWIFTist väljaheitmine tähendaks, et praktiliselt kogu EL-i ja Venemaa vaheline kaubavahetus peatuks ootamatult, häirides sellega märkimisväärset osa bloki majandusest.
Venemaa on ELi suuruselt viies kaubanduspartner: 2020. aastal ulatus nende kahe kaubavahetuse kogumaht 174,3 miljardi euroni, millest 79 miljonit eurot moodustas ELi eksport. Euroopa Komisjon.
Kui see tohutu rahasumma üleöö kaoks, tunneksid liikmesriigid valu koheselt ja valusalt. Gaasihinnad tõuseksid taevasse, suunates tarbijate arved võimatutesse kõrgustesse ja sundides paljusid tehaseid tootmise üldse lõpetama.
“[SWIFT] on alati valik. Kuid praegu pole see seisukoht, mida ülejäänud Euroopa võtta soovib,” ütles USA president Joe Biden küsimusele selle võimaluse kohta.
Leave feedback about this