Euroopa Komisjon leidis möödunud nädalal, et Ungari ei ole endiselt täitnud kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks seatud nõudeid. See tähendab, et komisjoni hinnangul ei tohiks riigile veel välja maksta neile määratud 7,5 miljardit eurot toetusi.

Ent kui algselt eeldati, et küsimus jõuab lõplikuks hääletamiseks homme kogunevate EL-i rahandusministrite lauale, siis nüüd kinnitasid diplomaatilised allikad Politicole, et otsustamist soovitakse edasi lükata järgmise Euroopa Ülemkoguni. Samuti on nende sõnul võimalik, et Ungari ei kaota nii palju vahendeid, kui komisjon eelmisel nädalal soovitas.

Ungari ei täida komisjoni hinnangul õigusriigi põhimõtteid, mis seab seega muu hulgas kahtluse alla selle, kuidas kasutatakse riigis Euroopa Liidu raha. Budapest lubas selle lahendamiseks viia tänavu 19. novembriks läbi 17 reformi, ent komisjoni hinnangul ei olnud reformid piisavad.

Mitmed riigid eesotsas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga olla nüüd aga seisukohal, et Ungari on pärast 19. novembrit reformidega edasi liikunud ning seda tuleks lõpliku otsuse tegemisel arvesse võtta. Samas kui teine rühm riike – eesotsas Eesti, Belgia, Hispaania, Austria ja Iirimaaga – on öelnud, et heakskiitu ei tule enne, kui Budapest ei tühista vetot 18 miljardi euro suurusele Ukraina toetusrahastusele. Rõhutatakse, et Euroopa Liit ei tohiks Ungarile järele anda enne, kui riik ei ole taganud kohtusüsteemi sõltumatust ja viinud läbi reforme õigusriigi tugevdamiseks.

Ühe Soome rahvusringhäälinguga vestelnud EL-i diplomaadi sõnul ei ole ükski liikmesriik siiski arvamusel, et Ungariga ei ole vaja midagi ette võtta. „Eelarveraha ilmselt kärbitakse, aga küsimus on selles, kas kärbitakse nii palju, kui komisjon välja pakkus,“ selgitas allikas.

Budapest ja Brüssel on toetuste üle läbirääkimisi pidanud poolteist aastat, vaieldes peamiselt Ungari korruptsioonivastaste pingutuste või nende puudumise ning kohtunike sõltumatuse üle.