Walesi printsina on ta kohtunud kümnete riigipeadega ja arvukate valitsusjuhtidega. Ta on asutanud heategevusühenduste võrgustiku ja on selle kaudu vähemalt mingil määral Briti tavainimeste muredega seotud. Ta on oma lähikonda koondanud mõjuvõimsaid äritegelasi, usuliidreid ja poliitikuid, veendes neid tegelema eri probleemidega, keskkonnasäästmisest linnaarenduseni. Tema seisukohad alternatiivmeditsiini, arhitektuuri ja põllumajanduse suhtes on vahel tekitanud ühiskonnas vastuolulisi arvamusi, ent ta on ise end kujutanud omamoodi rahvatribuunina, kes esindab tema arvates vaikiva enamuse hoiakuid.