Landsbergise sõnul soovib Leedu näha küsimusele üleeuroopalist lahendust, kuna see oleks õiguslikult korrektne ning ilmselt ka oluliselt jätkusuutlikum. „Ent kui seda ei saavutata, ei välista me lahendust, mis hõlmaks vaid Balti riike, Poolat ja potentsiaalselt ka Soomet,“ selgitas Landsbergis Leedu rahvusringhäälingu LRT vahendusel.

Leedu ministri sõnul võiks regionaalne lahendus, mis hõlmaks kõiki Venemaaga piirnevaid EL-i riike, sarnaneda Eesti poolt praegu ühepoolselt rakendatud meetmetega. „Ma arvan, et see võiks olla sarnane sellele, mis Eesti otsustas – et teatud isikuid, kelle sissepääs oleks meie riikliku julgeoleku huvides küsitav, ei lubataks riiki,“ ütles Landsbergis.

Tema sõnul võiks Vene kodanikelt piiril küsida, mis eesmärgil nad Euroopasse reisivad. Samuti seda, missugune on nende suhtumine Ukraina sõtta.

„Piirivalvel peaks olema õigus küsida näiteks seda, kas Krimm on Venemaa poolt annekteeritud või mitte. Juba ainuüksi sellele küsimusele antud eitava vastuse korral võib eeldada, et isiku lubamine riiki ei ole kooskõlas meie julgeolekuhuvidega,“ selgitas ametnik.

Välisminister rõhutas, et humanitaarviisade väljastamist Vene või Valgevene režiimide poolt tagakiusatud isikutele ja nende pereliikmetele jätkatakse ka edaspidi endistviisi.

Landsbergise sõnul saab Leedu taolised otsused võtta vastu ka ühepoolselt, ent efektiivsem oleks vähemalt regionaalselt ühiste põhimõtete rakendamine. Eriti, kuna pärast Euroopa õhuruumi sulgemist on Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Poola venelaste ning valgevenelaste peamisteks transiitriikideks teel ülejäänud Euroopasse.

Kõige keerulisem oleks tema sõnul kokku leppida asjade tehnilises pooles. „Teisisõnu on oluline, et kui isikule antakse eitav vastus Eestisse sisenemisel, saaks ta täpselt samasuguse vastuse ka Läti ja Leedu piiril,“ selgitas Landsbergis.