Briti naftafirma jaoks tähendab see üha ebamugavamat positsiooni, mis on tekitanud muret valitsuse kõrgeimatel tasanditel. Majandusminister Kwasi Kwarteng on mures BP sidemete pärast Venemaa energiahiiglase Rosneftiga ja väljendas reedel toimunud kohtumisel oma muret BP tegevjuhile Bernard Looney’le.

Kuid vaatamata BP 20-protsendilisele osalusele Kremli kontrolli all olevas naftatootjas, võib ettevõte olla Venemaaga vähem seotud kui paistab.

Suhtes Rosneftiga on BP tegelikult “lihtsalt dividendide saaja,” ütles Peter McNally, turuanalüüsi pakkuva Third Bridge globaalse tööstuse, materjalide ja energia valdkonna juht. “Neilt ei paluta kapitali.” Tema sõnul on ettevõte palju vähem seotud kui TNK-BP, mis oli BP eelmine Venemaa ettevõtmine.

Kiire pilk BP 2021. aasta tuludesse näitab, et Rosneft moodustab kolmandiku Londoni ettevõtte kogu nafta- ja gaasitoodangust, mis on umbes 3 miljonit barrelit päevas. See on tõesti vaid raamatupidamislik teema. BP-l ei ole otsest osalust üheski Rosnefti maardlas ega füüsilist juurdepääsu neis toodetavatele süsivesinikele.

Selle asemel saab BP Rosneftilt iga-aastast dividendi, mis 2021. aastal oli 640 miljonit dollarit, mis võrreldes BP 23,6 miljardi dollari suuruse äritegevusest tuleneva rahavooga on pisike summa. 2020. aastal võeti välja null dollarit dividendi.

“On oht, et mingi sanktsioonipakett piirab võimalust liigutada raha Venemaal tehtud investeeringutesse ja sealt välja,” ütles Jefferiesi analüütik Giacomo Romeo. Kuid isegi kõrgete naftahindade juures ootab ta, et Rosnefti dividendid moodustavad sel aastal vaid 5-6% BP äritegevuse rahavoogudest.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ütles BP pressiesindaja, et ettevõte jälgib olukorda, kuid jätab täpsemad üksikasjad esitamata.

BP-l on Venemaal pikem ajalugu kui paljudel tema konkurentidel. Tegemist oli ühe esimese Lääne suurettevõttega, mis rajas Venemaal esinduse pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Tollane tegevjuht John Browne ostis 1990ndatel osaluse Sidancos, millest lõpuks sai TNK-BP – kahe poole ühisettevõte.

Ettevõtmine andis BP-le otsese operatiivse kontrolli Venemaa naftaväljade üle, kusjuures riigis viibis sel perioodil suur hulk nende töötajaid. Ettevõte oli väga tulutoov, kuid oligarhide ja nende Lääne partnerite vahel oli ka palju pinget. 2012. aastal peetud kibe võitlus kontrolli eest lõppes sellega, et BP müüs oma osaluse TNK-BPs 17 miljardi dollari eest – see saadi rahas ning Rosnefti aktsiates.

BP tegevjuht Looney, kes on Rosnefti juhatuse liige, on öelnud, et ta on jätkuvalt kindlalt pühendunud liidule ning ettevõte väldib poliitikat ja järgib mistahes sanktsioone. Putini režiimile 2014. aasta Krimmi annekteerimise järel kehtestatud piirangud ei takistanud ka toonasel tegevjuhil Bob Dudley’l Rosnefti juhatuses istuda.

Looney lükkas tagasi ka väited, et Rosnefti tohutu toornafta toodang ja tema plaanid kasutada uusi maardlaid Arktikas lähevad vastuollu BP vähese süsinikdioksiidiheite ambitsioonidega. McNally arvates võiks BP vabalt Venemaa ärist väljuda, kui selle järele tekib vajadus.