„Energiasalv genereerib elektrienergiat odavamalt kui mistahes fossiilsete energiakandjate põletamisel põhinevad elektrijaamad,” kinnitab projekti üks arendajatest Peep Siitam.

Energiasalv on kolme Eesti ettevõtte ühisarendus. Sunly on taastuvenergiaettevõte, kelle teadmine elektrisüsteemidest ja nende suundumustest loob kindluse, et Energiasalv on elektriturul oodatud. Alexela on Eesti tööstuskontsern, kelle oskused ehitada ja panna tööle tavapärasest erinevaid rajatisi aitab suurendada Energiasalve poolt genereeritavat lisandväärtust. Vool on Energiasalve projektijuhi Peep Siitami ettevõte, kelle kompetents on erinevate majandussektorite vahel sünergiate ehitamine ning keerulisemate insenerrajatiste rajamine.

Mis on Energiasalve tööpõhimõte ja kuidas tagatakse elektri jõudmine kodudesse ka siis, kui kui päike ei paista ja tuul ei puhu?

Energiasalv on 500MW ühikvõimsusega aku, mis annab 12-tunnise nominaalse töötsükli jooksul võrku 6 miljonit kWh varasemalt salvestatud elektrienergiat siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista. See on mõnevõrra rohkem kui kõigi Eesti leibkondade keskmine ööpäevane elektritarbimine. Kui aga genereerida näiteks 50MW võimsusega, siis oleks genereerimistsükli pikkuseks isegi 120 tundi ehk 5 ööpäeva.

Energiasalve tööpõhimõte on lihtne: vee potentsiaalset energiat kasutatakse elektrienergiaks muundamiseks vett ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari lastes ning akut laetakse vett taas alumisest reservuaarist ülemisse pumbates. Energiasalve laetakse siis, kui taastuvenergiat on turul palju, elektrit genereeritakse aga vähese taastuvelektri perioodil.
Energiasalve lahendus toob maailmas kõige levinuma ja kõige soodsama salvestuslahenduse piirkondadesse, kus seni vesisalvestite rajamine mäestike ja suurte jõgede puudumise tõttu võimalik polnud.

Erinevalt mistahes muust salvestuslahendusest saab Energiasalve lahendust kasutades salvestusmahtu suurendada niipalju kui vaja ilma salvesti tööd häirimata ilma märkimisväärse lisainvesteeringuta. See on asi, mis ühegi senituntud salvestuslahenduse juures võimalik pole.

Kuidas salvestatud energia aitab elektriarveid vähendada?

Energiasalv genereerib elektrienergiat odavamalt kui mistahes fossiilsete energiakandjate põletamisel põhinevad elektrijaamad. See võimaldab pakkuda Eesti majapidamistele pikaajaliselt tänasest märkimisväärselt soodsamat elektrihinda. Tähelepanuväärne on ka see, et Eesti tarbijate võrgutasud vähenevad Energiasalve tulekuga, kuna elektrivõrgu ülalpidamise kulud jagunevad suurema hulga tarbimise peale – Energiasalv on elektrisüsteemis suur tarbija.

Milline on Energiasalve tegevuse mõju keskkonnale ja maakasutusele ning kas see muudab Eestit rohelisemaks?

Kõige positiivsem Energiasalve keskkonnamõju on see, et ta vähendab vajadust fossiilsete maavarade põletamise järele. Lisaks sellele on Energiasalvel veel kolm märkimisväärset keskkonnaeelist võrreldes näiteks tavapärast hüdrojaamadega. Esiteks, praktiliselt puuduv metaaniheide, mis tavapäraste hüdrojaamade puhul on üleujutatud suurte maa-alade tõttu üsna märkimisväärne. Teiseks, mõju kalastikule praktiliselt puudub. Negatiivne mõju kalastikule on muuseas on peamine põhjus, miks tavapärast hüdrot väga ei soovita. Ning kolmandaks, väiksem materjalikasutus genereeritud MWh kohta. Suur osa ehitusmaterjalist saadakse ehitustegevuse käigus kohapeal ning ehitatav keskkond on ise suuresti ehitusmaterjal, mistõttu pole vaja massiivseid tamme reservuaaride jaoks. Gneisside kasutamine oluliselt madalama kvaliteediga lubjakivi asemel vähendab maavaravajadust tervikuna ning vähendab vajadust Harjumaal uute lubjakivikarjääride avamise järele.

Kuidas mõjutab energia salvestamine Eesti energiajulgeolekut?

Eesti energiajulgeolek on tagatud, kui elektrienergia olemasolu on igal ajahetkel tagatud, elekter on võimalikult soodsa hinnaga ning väikse keskkonnamõjuga. Elektri soodsat hinda Eesti inimestele saab pikaajaliselt tagada vaid Eestis asuvate jõujaamadega. Kuna Energiasalv on soodsaim võimalik salvesti, mis annab elektrit ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista ning Energiasalve negatiivne keskkonnamõju on pea olematu, siis kahtlemata aitab Energiasalv kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele.

Milline on Energiasalve mõju maksulaekumistele ja tööhõivele?

Energiasalv hoiab ära fossiilsete energiakandjate põletamisega kaasneva CO2 emissiooni 15 miljoni tonni ulatuses 30 aasta jooksul. See tähendab, et Eesti riigieelarvesse võiks vabaneva CO2 kvoodimüügi tulemusena laekuda ca 750-1200 miljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid. Energiasalv on oluline eeldus Paldiski kui Läänemere tööstuskeskuse kontseptsiooni rakendumiseks, mistõttu mõjutab Energiasalv positiivselt nii tööhõivet kui piirkonna elukeskkonna arengut.

Kui suuri toetusi Energiasalv tegutsema hakkamiseks riigilt vajab?

Energiasalv ei oota otseselt Eesti maksumaksja rahalist tuge, kuid Eesti inimestele soodsaima võimaliku elektrihinna tagamiseks vajame siiski koostööd riigiga Eesti tarbijate konsolideerimisel ning sellega piisava tarbimismahu garanteerimisel. Ka koostöö riigiga Eesti uue loodusvara kasutuselevõtu korraldamisel on oluline eeldus Eesti tarbijatele pikaajaliselt soodsa elektrihinna.

Energiasalv on hea näide sellest, et parim tulemus Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks tekib erasektori, avaliku sektori ja kodanikkonna koostöös, milles teineteise riske maandades saavutatakse kõigi osapoolte kasusid maksimeeriv tulemus.