Venemaa sõjategevus Ukrainas on lisamas olulist pinget turule ja andmas hoogu juurde üldisele inflatsioonile. Gaasiprobleem on Lääne- ja Kesk-Euroopas suur, sest tagavarad on ajalooliselt madalal tasemel ja sõltuvus Vene gaasist märgatav. Eestis ja Baltikumis on seis parem (loe siit). Külm talv tähendab aga suuremat gaasitarbimist.

“Sõda juba on kahjustanud Ukraina gaasi-infrastruktuuri, gaasi tootmine on oluliselt väiksem ning kaks Harkivis asuvat torujuhet on saanud õhulöökidega pihta,” ütles Engie EnergyScani konsultant Bloombergile. Oodatakse, et sanktsioone tuleb veelgi juurde.

Ehkki Venemaale määratud sanktsioonid ei ole seni olnud suunatud maavaradele, siis kauplejad ja logistikasektori tegijad ei soovi Venemaaga äri ajada. Gazprom on paljude silmis muutunud paariaks.

Hollandi futuuridega kaubeldi varahommikul 182,812 euroga, enne seda oli see hüpanud 199,99 euroni. Suurbritannia vastava futuuri hind tõusis 11%. Delfi Ärileht kirjutas hommikul, et Brenti nafta hind kerkis juba 120 dollari peale barreli eest.

Samas saadab Venemaa endiselt Euroopa suunas gaasi. Ka Ukraina kaudu. Gaasi mahud on võrreldes eelmise nädalaga isegi suurenenud.

Üheks võtmekohaks on torujuhe, mis viib gaasi Slovakkiasse Velke Kapusanisse. Seal on mahud kõrged. Gazprom broneeris veidi torujuhtme läbilaskevõimet tänaseks, et viia gaasi Saksamaal asuvasse Mallnow jaama. Gazprom on siiani lubanud, et tarnib gaasi Euroopasse Ukraina kaudu sellises mahus, mida kliendid on soovinud.

Sel aastal on Euroopasse toodud varasemast rohkem veeldatud maagaasi (LNG). See küll aitab kontinendil vähendada sõltuvust Vene gaasist, kuid taas on päevakorda kerkimas võistlus Aasiaga, kes samuti soovib peagi hakata oma tagavarasid täitma, et olla valmis järgmiseks sügis-talveks.