Lõuna-Korea tehnoloogagigant jälgib keerulist olukorda kullipilgul, teatasid nad e-maili vahendusel Bloombergile. Nad otsustasid, et ei saada enam riiki ei nutitelefone, kiipe ega ühtegi muud seadet.

“Meie mõtted on kõigi nendega, keda sõda on puudutanud ning meie prioriteediks on meie töötajate ja nende perede turvalisuse tagamine,” ütlesid nad. Lisaks annetab ettevõte 6 miljonit dollarit, mille seas on miljoni väärtuses elektroonikaseadmeid, et panustada humanitaarkriisi lahendamisse.

Venemaa paariariigiks muutumise kõrval on välisfirmadel seal keeruline tegutseda. Põhjuseks on sanktsioonid, aga ka inimeste ostujõu oluline langus. Tualettpaber on riigis varsti kallim kui rubla.

Lisaks eelmainitutele on Venemaa-suunalise äri lõpetanud ka HP, mis on Venemaa suurim personaalarvutite müüja. Aga ka Intel Corp..

Ukraina asepeaminister Mõhhailo Fedorov saatis enne Samsungi otsust firma asejuhile Han Jong-heele kirja, kus palus tarned Venemaale ajutiselt katketstada.

Samsung on omakorda riigi suurim nutitelefonide müüja. Neil on Venemaal lausa 30-protsendiline turuosa. See oli suur otsus, sest Venemaa turg moodustab 4% kogu firma globaalsest käibest. Mikrokiipide müük moodustab 0,1%. Samsungil on Venemaal, Kalugas, ka televiisorite tootmise tehas.

Korean Air Lines andis reedel teada, et nad katkestavad oma kaubalennud Mosvasse kaheks nädalaks. Teine kaubavedaja HMM katkestas liiklemise Peterburi vahet. Lõuna-Korea ise ei ole Venemaa suunal kehtestatud sanktsioonidega kaasa läinud.

Riigi valitsus on öelnud, et lühiajaliselt sõda nende majandusele mõju ei avalda, aga pikemaajalisem pinge võib tuua kaasa olulisi mõjusid, sest tarned on häiritud, finantsturgudel valitseb segadus ja majandus taastub aeglasemalt. Eksport Venemaale moodustas Lõuna-Koreal 1,5% koguekspordist, import aga 2,8% nende koguimpordist.