Nord Stream2 rahastajad on olnud Saksa, Austria, Hollandi ja Prantsuse suurettevõtted, keda loomulikult huvitas suur ahvatlus saada odavamat Vene gaasi. Sõbratehinguid on Putin teinud ka Ungari Orbaniga ja teistega, kes valmis õõnestama Euroopa Liidu ühtsust, rääkima „Venemaaga dialoogi vajalikkusest“ ning süvendanud Euroopa sõltuvust Vene energiakandjatest. Teadaolevalt oli Nord Stream2 lobby eelarve aastas üksi Saksamaal 100 miljonit eurot.

Mõjuagent number üks Saksamaal oli endine liidukantsler Gerhard Schröder, kuid Kremli eesmärkide nimel tegid lobby paljud Vene miljardärid. Ning loomulikult tõi nafta, gaasi ja kivisöe müük Kremlile tohutut tulu – üle 100 miljardi euro aastas. Selle rahaga on paisutatud Vene sõjaväge, mis nüüd Ukraina haiglaid, lasteaedu ja elumaju pommitab.

Õnneks 24. veebruaril Euroopas silmad avanesid ning on mõistetud, millist kurjust oleme Euroopa poolt toitnud ning kõik lootused, et kaubanduse kaudu Venemaa muutub normaalsemaks, olid täpselt need rumalad enesepettused nagu Balti riikide riigijuhid on aastaid hoiatanud. Selge on ka, et Putin ei loovuta võimu, vaid peksab vaeseomaks kõik noored ja vangistab, tapab kõik temale ohtlikud isikud oma pimesi ustava FSB, Rosgvardia ja teiste našistide abil. Paraku näeme, et Lääne ühemõtteline vihkamine on massiivse Vene ajupesuga selles ühiskonnas valdav, seega pole tegu vaid ühe vaimust vaevatu probleemiga, vaid palju sügavama imperialismi-ihaga. See ei pruugi lõppeda Ukrainaga. Samad väljamõeldud argumendid võib iga Vene naabri vastu lendu minna ning kuivõrd Putin tegi täieliku väärarvestuse Ukraina kaitsevõime osas võib ta täiesti reaalselt oletada, et ka väikeriikides Moldova või Baltikumi rahvas kohalikud natsid Vene erioperatsiooni toel rõõmuga võimult kõrvaldab.

Lääs peab tegema kõik võimaliku, et Ukraina suudaks enda iseseisvust kaitsta ning selleks on vajalikud ka need ulatuslikud sanktsioonid, mis viimastel nädalatel on kehtestatud. Kuid jätkuvalt ostab Euroopa Vene kivisütt, naftat ja gaasi sadade miljonite eurode eest päevas. See rahapump tuleb kinni keerata Euroopa enda julgeoleku tagamiseks.

USA, Kanada ja Suurbritannia on lõpetanud Vene nafta ja gaasi impordi, kuid neil moodustab see import vaid kuni 8% koguimpordist. Euroopal on sõltuvus 40-50%, kuid siiski on Euroopa komisjoni ja paljude riikide poolt selge eesmärk lõpetada fossiilkütuste import Venemaalt.

Kuidas seda importi lõpetada?

Esmane on tarbimise vähendamine. Autosõidu kiiruse piirangud, ulatuslikult majade renoveerimine.

Teiseks elektrifitseerimine, gaasikatelde asendamine soojuspumpadega, elektriautode ulatuslik kasutuselevõtt riikide, ettevõtete ja eratarbijate poolt, raudteede, lennunduse, busside elektrifitseerimine või vesinikukütusele viimine, bussid ja raskesõidukid, sh põllumajanduses tuleb viia biogaasi kasutusele. Kuid elektri nõudluse kasvades tuleb tagada elektri tootmise suurenemine, varustuskindluse tagamine ja vastuvõetav hind. Samal ajal läheb objektiivselt Euroopas suures mahus kinni palju vanemaid kivisöeelektri jaamu, mida ei saa asendada juhitamatu taastuvenergiaga. Nende sobiv asendus on tuumajaamad, eriti väikereaktorid, mis on oluliselt väiksema investeeringu kulu, projektiriski ja lühema ehitusajaga kui suured reaktorid.

Väikereaktorite rajamist on tõsiselt rahastatud ja planeeritud Prantsusmaal, Suurbritannias, Tšehhis, Rumeenias, Poolas, Soomes ja ka Eestis teeme järjepidevat tööd. Energeetikas ei juhtu midagi üleöö, vaid järjepideva töö tulemusel, aga siis suures mahus. Tuule-, päikse-, biomassi- ja tuumaenergiaga koos, kasutades ka vesinikku elektri vahendajana on võimalik tagada kogu Balti riikide transpordi, toasooja, tööstusenergia ja elektrivajadused jättes Vene nafta ja gaasi impordi minevikku 2030 aastaks.

Kolmandaks tänase gaasi ja nafta hankimine liitlastelt USAst ja Kanadast ning kolmandatest riikidest nagu Egiptus, Alžeeria, Katar, Aserbaidžaan, Araabia Ühendemiraadid, aga ka sellised keerulised riigid nagu Venezuela, Iraan, Liibüa suuremas mahus ning Euroopa kapitali abil. Kusjuures saab eriti maagaasi tarneid suurendada kui neis lõunapoolsetes riikides rakendada elektri tootmiseks päikse-, tuule ja tuumaenergiat.

Näiteks Araabia Ühendemiraadid on just käivitamas 4 reaktoriga tähtajas ja eelarves ehitatud Barakah´i tuumajaama, mis vabastab suures mahus maagaasi ekspordiks. Sama teevad paljud rajatavad suured päiksepargid, kuigi päikseta ööd on isegi kõrbetes. Oluline on suunata kogu maailmas kapitali süsinikheitmeta energiasse luues seega alla fossiilkütuste nõudlus, hinnad ning lõpuks lõpetada süsinikheide sootuks arvestades, et kliimakriis on raalseks ohuks nii inimkonnale kui kõigile ökosüsteemidele meie planeedil.

Kõik need tegevused on suuremahulised ning lühiperspektiivis hinda tõstvad, kuid milline hind on puruks pommitatud sünnitusmajadel, kümnetel mõrvatud lastel meie kodus Euroopas. Mis hind on rumalusel, et me ise maksaks enda vaenlase relvastuse ja kurjuse kogunemise eest? Liitusin Kaitseliiduga 14 aastaselt, et suuta kaitsta Eestit. Miski pole tähtsam, isegi odav diisli hind kui tagada Eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine põlvest põlve.

Kalev Kallemets on üks 16. märtsil toimuva Eesti Päevalehe energeetikonverentsi esinejatest.