„Nädalaga on nii toornafta kui ka mootoribensiini hinnad viiendiku võrra tõusnud, diislikütuse hinnad on Euroopa hulgiturgudel hüpanud aga koguni kuni 40 protsendi võrra kõrgemale. Kuna sõjategevus ja kogu sellega seonduv logistika toob kaasa just diislikütuse tarbimise kasvu, siis selle tõttu näeme ka diislikütuse märgatavalt suuremat hinnatõusu,“ selgitas Raamat hinnatõusu tagamaid. Naftahinnad on olnud viimastel päevadel volatiilsed – neljapäeval kõikus Brenti toornafta kauplemispäeva jooksul koguni 10 protsendi vahemikus. „See näitab selgelt, et turuosalised otsivad naftahinnale uut tasakaalupunkti, mis võtaks arvesse geopoliitilist riskifaktorit ja ka turu uut reaalsust, kus Vene toornafta ei leia endale ostjaid. Samas annab neljapäevane ja reede hommikune hinnaliikumine lootust, et 120 dollarit barreli kohta on tänases situatsioonis hinnalagi, millest turg läbi ei murra,“ märkis Raamat.