Juriidiliselt on kõik korras – Venemaa ja Valgevene vehklejad lubatakse alates maikuust, kui hakatakse Pariisi olümpiale kvalifitseerumine, võistlusrajale tagasi. Protsess oli demokraatlik, kuigi paariariikide poolt olid enamasti ebademokraatlikud riigid, kes võitsid rahvusvahelise vehklemisliidu (FIE) erakorralisel videokongressil toimunud hääletuse 86 : 46. Nii irooniline, kui see ka pole, nõudnud üks Aafrika riigi esindaja ajal, kui räägiti Venemaa Ukrainas peetavast sõjast, et aitab lobast, hääletame kiirelt, siis saab olulisema tegevuse kallale asuda ehk putru keetma hakata.

Niisiis peaksid Eesti epeenaised 5. mail Kolumbias või kaks nädalat hiljem Abu Dhabi MK-etapil hakkama võitlema venelaste ja valgevenelastega, kui loos neid kokku viib. Aga… Tegelikult on olukord segane, nagu selgitas Eesti vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg.

„FIE otsus jõustub lõplikult aprilli teises pooles ja selles võetakse arvesse rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) suuniseid,“ selgitas Paalberg. „Paraku on praegused suunised sellised, et agressorriike ei peaks võistlustele lubama. Mis tähendab, et ROK peab enne ütlema oma seisukoha. Kui ei ütle, tekib juriidiline sasipundar.“

Paalberg ei mõista, mille alusel FIE kahetsusväärse otsuse langetas. „Venemaa ja Valgevene sportlastel keelati Ukraina sõja tõttu võistlustel osaleda, kuid nüüd võeti keeld maha. Mis vahepeal juhtus? Kas midagi on paremini? Kas sõjas on toimunud positiivne areng?“ väljendas Paalberg imestust.

FIE otsus venelastega taas sõbraks saada on kahetsusväärne eelkõige selle tõttu, et teistele alaliitudele avati uks. Kõik saavad öelda, et kui vehklejad lubavad Venemaa ja Valgevene taas võistlema, siis miks nemad ei peaks järgima nende eeskuju.

Otsusega kaasneb hulk pisiasju, millest igaüks on eraldi võetuna suur. Eesti vehklemisliit tahtis FIE-lt teada, mida tehakse siis, kui Eesti valitsus ei anna sügisel peetava Tallinna Mõõga ajaks, kui seal jagatakse olümpiapunkte, Vene ja Valgevene sportlastele sissesõiduviisat. Vastati: siis üritame turniiri üle viia teise riiki.

Ent kas poleks võimalik moodustada opositsiooni, et nood 46 riiki, kes olid Venemaa vastu, annavad teada, et boikotivad turniire, kus osalevad valgevenelased ja venelased? Paalberg: „Kõik on nii värske, et me pole jõudnud ühisboikoteerimist arutada.“

Nüüd aga peamine küsimus: kui paariariigi sportlastel lubataksegi naasta, siis mida peavad tegema Eesti vehklejad?

„Sportlastele ei tohiks panna mingit pinget, tuleb öelda, et neil on lubatud venelaste vastu vehelda, kuid lõppotsuse teeb igaüks ise. Kusjuures meie toetame ükskõik kumba otsust,“ avaldas Paalberg isiklikku arvamust. „Kui FIE kongress tegi venelastele ukse lahti, siis see otsus on legitiimne, nagu oli enne ka see, et nende ees uks kinni pandi. Alaliidud kaotasid võitluse, kui ei suutnud venelasi eemal hoida, mitte sportlased, kes sõna ei saanud. Ebaõiglane oleks vehklejatele öelda: meie, alaliidu juhid, panime puusse, aga maksma peate teie. Sportlased ei peaks kannatama ja neilt ei tohiks nõuda võistluste boikoteerimist.“

Mida arvavad Eesti vehklemisliidust kõrgemad organid ehk Eesti valitsus ja olümpiakomitee?

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn: „Valitsus ei saa keelata sportlastel venelaste vastu võistelda. Saab küll võtta sportlastelt ära riikliku toetusraha, nagu tegi Läti, aga see oleks poliitiline põhimõtteline otsus, mida lahkuv valitsus ei hakka ilmselt isegi arutama.“

EOK peasekretär Siim Sukles: „Meie ametlik seisukoht kõlab: Eesti sportlased peavad võitlema pääsu eest Pariisi olümpiale. Samas teeme kõik endast oleneva, et Venemaa ja Valgevene mängudele ei jõuaks.“