Venemaa välisministeerium edastas Soomele täna jõulise hoiatuse: kui soomlased peaksid NATO-ga liituma, on venelastel varnast võtta nii sõjalised kui poliitilised vastumeetmed.

Kas Soomel on tõesti selline plaan?

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et tänased vestlused kolleegiga Soomest sellist perspektiivi ei sisaldanud.

“Eks nad kraadivad väga selgelt siseriiklikku temperatuuri,” sõnas minister Delfile. “Toetus NATO-ga ühinemisele on mõlemas riigis kolme kuu taguse ajaga võrreldes kõrgem. Ühinemise taotlemiseks on pinnas parem. Aga mulle teadaolevalt pole Soomes ega Rootsis ühtki sammu tehtud liikmelisuse küsimiseks.”

Abivariante leidub

Kuidas selline ähvardus Venemaa poolt meie regiooni julgeolekut mõjutab? Mida on soomlastel seepeale on võimalik ette võtta? Ja kuidas NATO Venemaa rünnakusse Soomes suhtuks?

Laanet märkis, et siinkohal rakenduks NATO-välistele riikidele kas regionaalne kaitse – mil reageeriksid lähiriigid – või siis NATO algatus nimega JEF.

Millega tolle viimase näol täpsemalt tegemist on?

JEF (Joint Expeditionary Forces) on NATO-st väljakasvanud algatus, mille eestvedajaks on Suurbritannia. See koosneb kokku 10 riigist – lisaks Ühendkuningriikidele on seal nimekirjas ka Taani, Soome, Island, Eesti, Läti, Leedu, Madalmaad, Rootsi ja Norra. Kui kasvõi üks riik tunneb end sõjaliselt ohustatuna, on neil võimalik ilma konsensuseta rakendada JEF-i riikide toel kaitset – selleks pole vaja konsensust, vaid lihtsalt abistama nõustuvaid riike.

“See on paindlikum kui näiteks artikkel 5 rakendamine, mis nõuab NATO liikmetelt täielikku konsensust,” sõnas Laanet. “Arvan, et ainult üks JEF-riikidest võib mõtelda liitumise üle pikemalt, aga ülejäänud asuksid vajadusel koheselt kaitsma.”

Mis riigist juttu käib? Laanet ei soovinud öelda. “Jätame avalikkuse eest peitu. Võin öelda, et üks liberaalsemaid riike Euroopas,” vihjas ta.