Asi algas ajakirja Politico paljastusest, et Henrik Hololei võttis Katari valitsuselt vastu tasuta lende ajal, mil tema meeskond pidas läbirääkimisi Pärsia lahe riikliku lennufirma jaoks üliolulise lennunduslepingu üle.

Eesti ametnik lendas aastatel 2015–2021 Qatar Airwaysi äriklassis tasuta üheksa korda, selgus Politico teabevabaduse päringutest saadud andmetest. Kuus tasuta lendu toimus turulepääsu lepingu koostamise ajal ja neist neli maksis Katari valitsus või Katariga seotud rühmitus, mistõttu esitati süüdistused huvide konfliktis.

Esmaspäeval teatas Euroopa Komisjoni pressiesindaja ajakirjanikele, et sisejuurdlus hindab, kas Hololei käitumine kujutab endast huvide konflikti.

Esindaja ei ennustanud, milline karistus võiks järgneda, kui Hololei süüdi mõistetakse. Ta lisas, et see sõltub uurimise tulemustest.

Nende menetluste kohaselt, kui on tõendeid eeskirjade rikkumise kohta, võib komisjon teha ametnikule hoiatuse; algatada oma distsiplinaarmenetluse; või suunata asja edasi distsiplinaarnõukogusse. Karistused ulatuvad kirjalikust hoiatusest ametniku ametist tagandamise ja pensioni vähendamiseni.

Eelmisel nädalal avastas komisjon, et Hololei ise peab hindama, kas tema reisiplaanid tekitabad huvide konflikti või mitte.

Pärast Politico paljastusi karmistas Euroopa Komisjon oma reegleid välisriikide lennufirmadelt tasuta reiside vastu võtmise suhtes.

Nüüdsest võivad peadirektorid vastu võtta ainult selliseid reise, mille eest maksavad ELi riikide ametiasutused või rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO või G7; või avalik-õiguslikud ja eraülikoolid, kui reis on akadeemilistel eesmärkidel.

Järgmise sammuna eeskirjade tugevdamiseks peavad peadirektorid konsulteerima oma volinikuga või kabinetiülematega, kui nad soovivad kinnitada oma lähetuste kulusid väljaspool ELi.