Uudised

Poola piirilt lastakse nüüd kõik põgenikud kiiremini üle. Juba oli kuulda alajahtumisest ja veepuudusest tingitud surmadest

Seda, et piirijärjekorrad on siiski tuntavalt vähenenud, saab Tamme sõnul juba öelda: asi on liikuma saanud ka Ukraina poolelt. „Näiteks eile Hrebenne – Rawa Ruśka piiripunktis sisuliselt järjekordi polnud.”

Et olukord on paranenud, kinnitas ka kohapeal Dorohuski piiripunktis viibiv Delfi reporter Herman Kelomees. „Näen, et Ukraina piirilt tullakse üle päris kiiresti. Tulevad energilised ja rõõmsad inimesed, võrreldes eilse olukorraga Medyka piiripunktis, kus see kõige suurem ummik oli ja oodati kuni viis päeva,” rääkis Kelomees ja lisas, et ühed üle piiri tulnud ukrainlased ootasid järjekorras enda sõnul vaid kaks tundi. Poolas antakse põgenikele kohe süüa ja vajalikke esmatarbeasju, muuhulgas ka SIM-kaardi Poolas kasutamiseks.

Kinnitamata andmetel on põgenikke külma ja janu kätte surnud

Eesti pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm rääkis täna hommikul Delfi erisaates (vt videost), et kõige suurem probleem on see, et kõige rohkem abi vajavad inimesed on Ukraina poole peal kinni. „Neid tilgutatakse sealt piiripunktidest üsna aeglaselt,” teab Timm. „On päris palju kuulda juba surmajuhtumeid alajahtumise või veepuuduse tõttu, ravimeid on puudu, nii et kõik mis toimub Ukraina pool piiri, on täielik katastroof.”

Kuuldused surmajuhtumitest põhinevad kinnitamata andmetel inimestelt, kes on üle Poola-Ukraina piiri liikunud. Timmi sõnul ei oska ilmselt ka Ukraina seda kinnitada, kuna Ukrainas on tohutu humanitaarkatastroof, suurim Euroopas pärast teist maailmasõda.

Timm selgitas, et lisaks Ukraina kontrollile, ega riigist ei põgene mobilisatsioonikohustuse alla kuuluvaid mehi, sai täna Kiievis pihta raudteeühendus, mistõttu ei pääse rongid sealt tulema.

„Inimesed, kes on piiri poole suundunud autoga, on praegu need maha jätnud ja liiguvad piiripunktideni jala,” ütles ta. „Medyka piiripunktis oli täna hommikul 15km pikkune järjekord, et üle saada. Enamus neist on naised ja lapsed. Öösel on külm, tehakse lõkkeid.”

Plaan saata Ukrainasse busse

Eesti Pagulasabi töötab selle nimel, et nad saaksid koostöös teiste organisatsioonidega luua nö rohelise koridori: bussid saaksid loa sõita ja viia teisele poole piiri toitu, tekke ja muud, mida Ukraina pool piiri vajatakse, ning tagasi tulles peale korjata neid, kes on seal praegu lageda taeva all. „Hetkel seda võimalust pole,” ütles Timm. „Praegu ei saaks pagulasabi enam tagasi, kui me läheks üle piiri.”

Poola pool piiri on aga kõik vajalik humanitaarabi olemas. „Nende eest hoolitsetakse väga hästi,” ütles Timm.

Eesti Pagulasabi prioriteet on toimetada Eestisse need põgenikud, kellel on Eestis pered ja kes tahaksid uuesti pereliikmetega kokku saada. „Neid on väga palju, bussid on tagasi tulles täis olnud,” ütles Timm.

Timmi sõnul ei uskunud keegi, et see kriis nii suureks läheb, mistõttu selleks ka väga suuri ettevalmistusi ei tehtud. „Kui see juhtus, pidime kahe tunni jooksul korraldama sinna esimesed bussid,” ütles Timm. Tema sõnul 2015. aasta pagulaskriisist selleks kriisiks valmistumisel väga suurt abi ei olnud. Ta nõustus saatejuhi küsimusega, et see on suurim humanitaarkriis Euroopas pärast teist maailmasõda.

Leave feedback about this

  • Quality
  • Price
  • Service

PROS

+
Add Field

CONS

+
Add Field
Choose Image
Choose Video