Saško on filosoof. Või vähemasti on ta üritanud seda olla. Kuna Afilosoofiakraad tööturul erialaseid pakkumisi ei too, lülitus ta lõpuks ümber ajakirjandusele. Paari aasta eest sai temast projektijuht suures demokraatia arendamisega tegelevas fondis, millel on Kiievi kesklinnas nägus kontor.

24. veebruaril ta aga tööle ei läinud. „Ma ei saanud magada, võtsin telefoni ja lihtsalt skrollisin sihitult sotsiaalmeedias,” meenutab mees. Kohaliku aja järgi umbes kell 5 hommikul nägi ta kedagi Twitteris Putini kõne linki jagamas. „Vaatasin ja sain kõigest aru,” jätkab Saško. „Äratasin naise üles. Kõigepealt ta ei tahtnud mind uskuda, aga siis kuulsime juba plahvatusi.”