Kolm maja, üks korter ning külaliste toad kokku 24 inimesele on sisse kolimiseks koheselt valmis, kaks peremaja vajavad möbleerimist. SOS Lasteküla elukohad asuvad Keilas, Juurus ja Kohtla-Järvel. Praegu ollakse valmis vastu võtma lastega peresid.

Need elukohad on jäänud tühjaks seoses SOS perede väljakolimisega lastekülast privaatsematesse tingimustesse, teatas SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro.

“Täna ei tea keegi, kui pikalt peavad pered võõrsil elama, seega tuleb arvestada sellega, et Ukraina lastel oleks võimalik siin ka koolis käia,” ütles Oro. “Keilas ja Kohtla-Järvel on võimalik pakkuda venekeelset haridust.”

SOS Lasteküla on oma valmisolekust võtta vastu Ukrainast saabuvaid lastega peresid teavitanud sotsiaalministeeriumit ja MTÜ-d Pagulasabi.

“Oleme pidevas ühenduses Ukraina SOS Lastekülaga ning teame, et 76-st Ukraina lastekülas elavast lapsest 40 last koos saatjatega on Poola jõudnud ning 27 Poola poole liikumas, kus neil on juba olemas sobivad elukohad,” ütles Margus Oro. “Küll aga on Ukrainas seni alles veel riiklikud lastekodud, kus hetkel elab 98 000 last. Paljud töötajad on põgenenud Poola ning lastekodud jäänud ilma töötajateta. See aga tähendab, et võib tekkida olukord, kus lastekodulapsi toimetatakse riigist välja suuremates gruppides, ning sellisel juhul peame ka meie siin Eestis nende vastu võtmiseks valmis olema. Rahvusvahelises mõistes on tegemist saatjateta alaealistega.“

Ukrainasse ei saa aga paraku Eesti SOS Lasteküla appi minna. Praegu on pagulaste koordineerimine Poola käes, kellega peab Eesti SOS Lasteküla aktiivselt ühendust, kinnitas tegevjuht Margus Oro.

“Arvestades Eesti kaugust Ukrainast ei ole meie täna sihtriik, vaid pigem teise ringi vastuvõtja,” ütles Oro. “Kui Poola võimalused ammenduvad, oleme teatanud oma valmisolekust. Seda on teinud ka Tšehhi, Läti ja Ungari.”

Oro sõnul on Ukraina lastekodulaste riigist välja toomine Ukraina riigi ja omavalitsuste teha, kes saavad seda teha koostöös näiteks Punase Ristiga. Paraku on sellises olukorras oht, et nende lastega võidakse püüda äritseda, kui täiskasvanud saatjal ei pruugi olla õiguslikku alust laste riigist välja toimetamiseks, märkis Oro.

Oro sõnul ei ole Ukraina SOS Lasteküla arvele mõtet praegu raha üle kanda, sest nende kontor ja lastekülad on lõpetanud tegevuse ja lapsed on tänaseks suuremas osas jõudnud Poola. Ukraina SOS Lasteküla avab oma kontori Varssavis.

“Pigem on mõistlik toetada Eesti SOS Lasteküla, et saaksime valmistuda Ukraina laste ja perede vastu võtmiseks: riided, esmased elamiseks vajaminevad esemed ja muu vajalik,” ütles Oro, lisades, et kui põgenikud Eestisse ei jõua, kantakse toetus edasi Ukraina SOS Lastekülale.

“Täna on jõudnud Eestisse mõned Eestis töötavate ukrainlaste pered. Olen näinud, et nad on väikeste kohvritega ja nende laste esmavajadus olid riided ja psühholoogiline abi,” lisas Oro.